Eesti keeles  In English

Gordoni setter

Ajalugu
Gordoni setter on pärit Briti saartelt Šotimaalt. Esimesed teated mustadest setteritest pärinevad 15. sajandist. Kaua tunti seda koera Gordon Castle setteri nime all. See kaunis šoti linnukoer on aretatud Gordoni ja Richmondi hertsogkonnas, väga suure panuse aretustöösse on andnud Gordoni hertsog Alexander IV. Hilisemad tuntumad Gordoni setteri aretuse edasiviijad on Robert Chapman ja Isaac Sharpe. Gordoni setterite edukas näitusekarjäär algas 1859. aastal. Selleks ajaks oli Gordonil välja kujunenud sellele tõule omane iseloom ja välimus (black-and-tan, mis tähendab musta roostepunase piirdega). Gordoni setteri tõug klassifitseeriti esmakordselt 1873. aastal kui black-and-tan setter, aga ametlik Gordoni setteri tõustandard kinnitati alles aastal 1924.

Esmasest aretustööst on kahjuks vähe teada, kuid ilmselt on Gordoni aretuses ristatud black-and-tan spanjelit, Šoti lambakoera, Inglise verekoera ja ka veespanjelit. Räägitakse, et Gordoni hertsogil oli selle koera aretamisega kindel eesmärk. Ta soovis aretada seisvat linnukoera, just nimelt setterit, kuid suuremat ja vastupidavamat kui Inglise setter.


Gordoni setterid Eestis
Eestis on Gordonite arv suhteliselt väike, kuid siiski on tõug hakanud populaarsust võitma ja kutsikaid on toodud Belgiast, Hollandist, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Soomest ja mujaltki.
Eestis sündinud pesakonnad:
1998 BimBlek ja Olbi, kasvataja Vjatšeslav Linkevitš
2002 Cipro z Kocouriho Dvora ja Olyvetta, kennel Chlodovech, kasvataja Maarja Vaino
2004 Golden Eye ja Moonset Black Beauty, kennel Finfair, kasvatajad Helis ja Urho Manninen
2006 Bournefield Arkandarco ja Awanturistka Dance Scotch Whiskey, kennel Blue Bay Dollhouse, kasvataja Karine Aljaste
2009 Kevin Lesley From Fire’Sons Garden ja Runa Kaladan, kennel Oldmansion, kasvataja Triin Hallap
2009 Xanto vom Fronhof ja Bournefield Galatea, kennel Born Wild, kasvataja Airika Torn
2009 Lochtay The Legislator ja Finfair Gloria Dei, kennel Finfair, kasvatajad Helis ja Urho Manninen
2011 Drumdaroch Beamers Run ja Runa Kaladan, kennel Oldmansion, kasvataja Triin Hallap
2013 Triseter Celtic Mason ja Finfair Loch Brittle, kennel Finfair, kasvatajad Helis ja Urho Manninen
2015 Laurelhach Legend ja Oldmansion Ambitious Brunette, kennel Oldmansion, kasvataja Triin Hallap
2017 Drumdaroch Beamers Run ja My Oh My Black Lofty, kennel Oldmansion, kasvataja Triin Hallap


Välimus

Gordoni settereid on kolme tüüpi: Ameerika, Austraalia ja Euroopa tüüp. Euroopa tüübi puhul jälgitakse traditsioonilist liini (Suurbritannia ja ka mõned muud Euroopa riigid). Austraalia ja Ameerika tüüp põhinevad rohkem koera välimusel (rikkalikum karvkate, raskem kehaehitus). Ka Euroopas on Gordonid muutunud raskemaks, sest paljude koertega enam jahil ei käida. Jahitüüpi Gordonid on kergema kehaehitusega ja pisema kasvuga, samuti on neil väiksem karvkate ja väiksem pea.

Gordoni setter on setteritõugudest kõige tugevama kehaehitusega, kuid ta ei ole jässakas. Ta on jõuline jahikoer, kellel on stiilsed sujuvad piirjooned ja kelle kiired sulavad liigutused näitavad vastupidavust ja koera liikumise ilu.

Gordon vajab pidevat karvahooldust, et ta kasukas oleks särav ja terve välimusega. Gordonit oleks vaja harjata vähemalt kord nädalas, samuti on vaja lõigata küüsi ja puhastada kõrvu. Näitusel osalevaid koeri tuleb korrapäraselt trimmida. Gordoni karv on ronkmust sinkja läikega ja roostepruuni piirdega. Kõrvade sisekülgedel, koonul, põsenukkide all, alalõual, kulmudel, mokkadel, rinnal ja saba alumisel poolel on roostepruunid laigud. Lubatud on valged laigud rinnal, aga soovitavalt võimalikult väikesed.

Gordoni setter elab hea hoolitsuse ja õige kohtlemise puhul 10–14 aastat. Isase Gordoni setteri turjakõrgus on 64–68 cm ja kaal umbes 35 kilo, emased Gordoni setterid on väiksemad: nende turjakõrgus on 60–64 cm ja kaal umbes 30 kilo.


Tõule omaseid terviseprobleeme

Gordonid vajavad mitmekülgset toitu, et koera karv püsiks terve ja läikiv. Sobiv toit on suure energiakuluga koerale mõeldud koeratoit. Vahel kalduvad Gordonid liigsöömisele.

Gordoni setter on pikkade lontkõrvadega ja seepärast on tal kalduvus põdeda kõrvapõletikku. Koera kõrva peaks puhastama seestpoolt kord nädalas.

Gordonitel võib esineda puusaliigeste düsplaasiat. Vastutustundlik setteriomanik laseb oma koerale teha düsplaasiauuringud. Gordoni setteril võib tekkida maokeerd ja söögitoru kitsenemine, esineb ka osteokondroosi.


Iseloom ja liikumisvajadus
Iseloomult on Gordoni setter energiline, elav ja äärmiselt truu oma peremehele, kuid võõraste vastu ta eriti sõbralik ei ole. Gordon ei armasta üksindust, igal võimalusel viibib ta koos peremehega ja võimalikult lähedal peremehele. Gordonid ei ole pimesi käsku täitvad koerad, sellepärast tunduvad nad natuke jonnakad ja põikpäised. Gordoni setter suudab harjuda erinevate olukordade ja tingimustega, kui ta saab kindel olla oma peremehe vastuarmastuses. Gordoni ilmed räägivad palju, tema silmade ja miimika järgi võib peremees aduda oma koera mõtteid ja tujusid.

Gordonid vajavad palju liikumist. Peab arvestama, et ta vajab päevas paar tundi jooksmiseks ja mängimiseks. Kuna Gordonil puudub aluskarv, siis ei sobi ta õuekoeraks. Loomulikult meeldib talle mürada lumes ja ujuda, kuid külmal ajal õues elamine ei ole tema jaoks.

Gordon sobib nii kodu-, näituse- kui ka jahikoeraks. Gordoni setterid hauguvad vähe, kuid neile on iseloomulik häälekas ja nõudlik suhtlemine oma pererahvaga. Oma leebe iseloomu tõttu ei sobi Gordonid valvekoeraks, kuigi nende välimus ja küllaltki mõjuv haugatus võivad soovimatuid külalisi hirmutada. Gordonit peetakse ühemehekoeraks rohkem kui teisi seisvaid linnukoeri. Gordoni setter sobib väga hästi nii agility’ks kui ka sõnakuulelikkuse treeninguks – Gordon naudib, kui talle antakse mõttetegevust ja võimalust olla peremehele meele järele.

Tekst on koostatud Eesti koerte atlases (2005) ilmunud tõututvustuse põhjal. Fotol: Finfair Loch Brittle. Pildistas: Anne Ots. 

Tõustandard Eesti Kennelliidu lehel