Eesti keeles  In English

Iiri punavalge setter

Iiri punavalge setteri ajalugu ulatub 1750. aastatesse, kui ta oli oma kodumaal populaarne ja tavaline koeratõug, isegi rohkem levinud kui Iiri punane setter. Algupärane värvus oli tol ajal mitmekesine, mõned olid punasemad ja mõned valgemad, aga värvid olid puhtad ja selged. Siis ei olnud nad erinevad tõud, vaid segunesid omavahel. Veel tänapäevalgi sünnib aegajalt Iiri punastel setteritel punavalgeid kutsikaid. Samuti tuleb ette igal pool maailmas, et Iiri punastel setteritel on valgeid laike nii otsaees kui ka käppadel. Ajalooliselt ei ole neid koeri aretatud punavalgeteks ja punasteks, vaid aretustöö eesmärk oli saada võimalikult hea töökoer, värvidele ei pööratud tähelepanu. Koerte aretus toimus põhiliselt mõisate suurtes kennelites ja liinidesse leiti harva uut verd. Punased ja punavalged setterid olid Iirimaal üks ja sama tõug kuni 19. sajandi lõpuni. 1987. aastal kuulutas Iiri Kennelklubi punavalge setteri omaette tõuks. Tõustandardi kiitis FCI heaks 1989. aastal.

Varem kasutati neid ainult jahikoertena, tänapäevalgi on nad kasutusel pigem linnujahis ja vähemal määral näitusekoertena.

Eestis on Iiri punavalgeid settereid üksikuid: esimene seda tõugu koer, isane Ceallach, toodi Soomest 2005. aastal. Hiljem on lisandunud koeri nt Poola kennelist Shadow Dog. Tõug on terves maailmas suhteliselt väikesearvuline ega ole eriti populaarne. Nagu kõik teisedki setterid, on ta iseloomult rõõmsameelne ja sõbralik, vajab tegevust ja tähelepanu, ei armasta üksindust. Sobib nii jahi-, näituse- kui ka perekoeraks.

Iiri punavalge setter on välimuselt sarnane Iiri punase setteriga, nad erinevad värvi poolest ja punavalge on väiksema karvkattega ning kergem.

Punavalge setter on suhteliselt terve tõug, aga kuna ta on nii väikesearvuline tõug, siis on raske lõplikke järeldusi haiguste kohta teha.
 

Tõustandard Eesti Kennelliidu lehel. Fotol: Redwhitesilk Dynamite. Pildistas: Liina Kümnik.