Eesti keeles  In English

Iiri punane setter

Ajalugu
Esimene Iiri punase setteri tõustandard kinnitati Dublinis 1885. aastal, enne seda aga teati Iiri setterit rohkem punase spanjeli nime all. Iiri setter on aretatud Iiri punavalgest setterist. Kui Iiri punavalge setteri pesakonda sattus üleni punaseid koeri, köitsid need kiiresti kasvatajate tähelepanu ja need kasvatajad leidsid endale peagi ustavaid järgijaid. Tõu tähtsaimad alusepanijad olid Sir St George Gore, Jason Hazzard ning Enniskilleni hertsog. Aretusmaterjalina on kasutatud veel Hispaania pointerit ning Inglise ja Gordoni setterit. Põhjalikuma aretustööga alustati 17. sajandil. 19. sajandi keskel tegi tõug eduka näitusedebüüdi ja sellega kaasnes tõu populaarsuse järsk tõus. Iiri setteri välimus on 20. sajandi alguse ja varasema aja tüübiga võrreldes oluliselt muutunud. Setterid on aja jooksul näitustel üha enam edu saavutanud, see on toonud kaasa ka tõu lõhenemise – näitustel eelistatakse tugevama kondiga, rikkalikuma karvkattega, raskema pea ja efektsema liikumisega koeri. Jahitüüp on seevastu kergema kondiga, kiiremini liikuv ja väiksema karvkattega koer.

Iiri punased setterid Eestis
Kõigist neljast setteritõust on Iiri punased setterid Eestis kõige arvukamalt esindatud ning see oli meil 2000. aastate alguses üsna levinud ja populaarne koeratõug. Aastas sündis 5 või enam pesakonda Iiri punaseid settereid. Aktiivsemad kasvatajad olid Marika Kuusman (kennel Sign of Constancy), Piret Kõima (kennel Field of Dreams), Triin Juss (kennel Soul Provider), Kaja Koger (kennel Irish Melody) ja Klaire Niilus (kennel Vinca Thore). Aastatel 2011-2013 ei sündinud Eestis kahjuks ühtegi pesakonda Iiri punaseid settereid, 2014. aasta alguses sündisid aga taas kutsikad kennelis Vinca Thore, seejärel ka kennelites Nobleton ja Irish Melody. Eestisse on toodud koeri mitmetest tuntud Euroopa kennelitest Suurbritanniast, Belgiast, Rootsist, Venemaalt, Soomest, samuti eelkõige nn kodukoerteks meie naabermaadest Lätist ja Leedust. Eestis kasvatatud koeri elab Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis ja kaugemalgi.

Välimus
Iiri punase setteri karvkate on keskmise pikkusega, sile, lainjas ja siidine, punakasruuget värvi. Rinnaesisel, kurgul, varvastel ja otsmikul on lubatud valget värvi laik. Vajab kammimist umbes üks kord nädalas. Näitustel käimiseks tuleb koera trimmida vastavalt kehtivale tavale.

Isaste Iiri setterite kõrgus on 58–67 cm, emastel 55–62 cm. Kaal on umbes 30 kg, emastel vähem, isastel pisut enam.

Tõule omaseid terviseprobleeme
Kahjuks kuulub Iiri setter nende koeratõugude hulka, kellel on kalduvus mao- ja soolekeeru tekkimiseks, mistõttu on soovitav sööta koera mitu korda päevas väikeste portsjonite kaupa. Vahetult enne ja samuti mõned tunnid pärast toitmist tuleb vältida aktiivset tegevust. Iiri setteril võib esineda ka puusaliigeste düsplaasiat. Viimastel aastatel on sagenenud allergilised nahaprobleemid ja epilepsia.

Iseloom ja liikumisvajadus
Iiri setter on aktiivne, energiline koer, kes ei paista silma jõu ja lihastega, vaid sitkuse ja nõtkusega. Ta võlub oma graatsilisuse ja aristokraatlikkusega, kuid on ka vastupidav ja suurepärase töövõimega koer. Standardis kirjeldatakse Iiri setterit kui sportlikku, vilgast, stiilset, tasakaalukat ja hea kohanemisvõimega koeratõugu. Igasugune agressiivsus on väga taunitav. Iiri setter on inimeste vastu ülevoolavalt sõbralik, seega valvuriks teda võtta ei tasu. Iiri setterid on aretatud jahikoertena karjas liikuma ning nad tunnevad end paremini, kui peres on mitu koera.

Tegemist on väga hea kuuletumis- ja õppimisvõimega koeratõuga. Ta vajab palju tegevust, nii füüsilist kui ka vaimset. Vaimne töö on koera jaoks näiteks jaht, kuid seda asendavad suurepäraselt ka sõnakuulelikkustreeningud või agility. Iiri setter sobib aktiivse eluviisiga inimesele. Ta tahab päevas joosta vähemalt tunni, kuigi tegelikult toote enam-vähem väsinud koera koju alles pärast 2–3-tunnist jalutuskäiku. Iiri setter armastab peale jooksmise ka väga ujuda.

Tekst on koostatud „Eesti koerte atlases” (Pegasus 2005) ilmunud tõukirjelduse põhjal. Fotol: Sign of Constancy Summerbliss ja Sign of Constancy Olivia. Pildistas: Liina Kümnik.

Tõustandard Eesti Kennelliidu lehel